Ajaveeb

Levinud ettekujutuse järgi iseloomustab eestlasi kaugesse minevikku ulatuv eriline loodus- ja metsasuhe. Hiljutises uurimuses leiti, et eestlaste metsamüüdi ajalugu on aga üllatavalt lühike. Ökorahvusluse idee kujunes välja nõukogude perioodil, mil rahvus- ja looduskaitse üheks tervikuks sulasid.

Atko Remmel rääkis Kuku Raadio hommikuprogrammis “Teadus teab” eestlaste kui metsarahva müüdi päritolust.

Elle-Mari Talivee artikkel „Ühistransport eesti kirjanduses“ (Keel ja Kirjandus 2020, nr 6, lk 483-501) sai KulKa aastapreemia.

„Hästi loetavalt ja huvitavalt kirjutatud artikkel räägib meie kõigi eluga tihedalt seotud ning põneval teemal, avades meile transpordi ja linnade sotsiaalsust ja poeesiat,“ kommenteeris Hennoste.

Ajakirja “Keel ja Kirjandus” kultuuriloo ja folkloristika valdkonna 2020. aasta artiklipreemia pälvis Tõnno Jonuksi ja Atko Remmeli ühisartikkel eestlaste enesekuvandist metsarahvana “Metsarahva kujunemine. Retrospektiivne vaade müüdiloomele”, mis ilmus ajakirja juuninumbris.

Krister Kruusmaa sai 2020.a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas III preemia oma bakalaureusetöö „Moritz von Engelhardti ja Friedrich Parrot’ reis Krimmi ja Kaukasusse 1811. aastal – Tartu Ülikooli uurimisreiside eelkäija” eest (juhendajad Ulrike Plath ja Kaarel Vanamölder).

19.-20. augustil 2020 Orissaares

Eesti taasisesseisvumispäeva tähistasid meie Keskkonnaliikumiste uurimisrühm  ja Virve Sarapiku juhitav Eesti siirdekultuuri arengumustrite teadusteema seltskond ühise suveseminariga Orissaares. Väiksemas mahus suveseminarid Virve Sarapiku juures Muhus on olnud traditsiooniks juba aastaid; suurejoonelisem interdistsiplinaarne ühisseminar oli aga esmakordne. 

Esimesel päeva andis Ulrike Plath ülevaate keskkondluse uurimisteemast üldiselt; seejärel rääkisid teema liikmed Atko Remmel Taara/maausu arengutest siirdeajal, Tambet Muide Roheliste rattaretkede keskkonnaliikumislikust aspektist ning toimus aruteluring Aap Neljase juhtimisel fosforiidisõja tagamaadest. Seejärel kõneles isamaalisuse ja keskkondluse kombineerumisest laulva revolutsiooni aegsetes isamaalistes lauludes Kadri Tüür. Piret Viires rääkis Eesti punkluulest ja Virve Sarapik “Koha ja paiga” seminaridest.

Esimese seminaripäeva lõpetas elamuslik õhtune jalutuskäik Eesti hekipealinna roheliste müüridega palistatud tänavatel koos kohalike giididega. Sellele järgnes filmiõhtu koha- ja teemaspetsiifiliste filmidega. 

Riigipüha hommikut alustas Linda Kaljundi ettekanne visuaalkultuurist ja põlevkivitööstusest. Epp Annus rääkis ökodigitaalsest rahvuslusest ning Elle-Mari Talivee arutles Olga Pogodina-Kuzmina romaani “Uraan” üle teiste Ida-Virumaa tööstusmaastiku kirjanduslike kirjelduste taustal. 

Päeva teises pooles pühenduti siirdeaja muusikale – Andrus Laansalu rääkis ambienti ja progerocki heitlusest ning Taive Särg regivärsilise Metsalaulupeo fenomenist. 

Peale seminari ametliku osa lõppu jätkusid keskkonnaajaloolised välitööd vabatahtlikele tutvumisega rookatuse ehituse ja süstasõidu alustega Muhus Koguva külas. 

Järelkajana kirjutas Virve Sarapik: “Lühikese ajaga korraldatud ürituse kohta sujus kõik kenasti ja ka esinejate teemad hakkasid ärksalt kokku kõlama. Oli huvitav ja inspireeriv! Loodetavasti saame selliseid koostöid ühel või teisel viisil jätkata. Kujunenud kombinatsioon paikkondlikkust ja teoreetilisest keskkondlikkusest ning siirdeajast igal juhul toimis.” 

Nõustume!

Kadri Tüür

Juulikuu viimase nädala veetsid PUTi-liikmed ühisel väljasõiduseminaril looduskaunil Lohjaojal. Metsa sees, järve servas, mereranna ääres ja lammaste keskel kõneleti nädala vältel projekti eesmärkidest, jagati raamatu- ja elutarkust ning seati paika lähemad ja kaugemad tulevikuplaanid. PUTi töörühmad tutvustasid seniseid töövilju, vanu ja uusi liikmeid ning kõnelesid edaspidistest sammudest. Ka projektiga liitunud ja Lohjaojale sõitnud magistrandid esitlesid iseend ja oma tööd. 

Kahel korral päevas toimusid kõiki liikmeid kaasavad lugemisseminarid loodusluse teemal ning arutelud PUTi sihtidest ja strateegiatest. Iga töörühm viis läbi ühe seminari, et tutvustada oma uurimisülesandeid ja haakida neid uurimisprojekti tervikeesmärkidega. Kuna mitmed projektiliikmetest viibivad suuremal osal ajast Eestist väljas ja kevadet vahendas veebikaamerapilt, oli Lohjaojal kohtumine heaks võimaluseks üksteisega lähemalt tutvuda. Kaasavõetud erialakirjandus moodustas nn “loodusluse lendava raamatukogu,” mille abil ja ümber mõtteid vahetati. Paralleelselt ja lugemisseminaride vahepeal tegeles kliimaajaloo töörühm 19. sajandi torme koondava andmebaasi täiendamisega.

28.-30. juulil ehk samal ajal PUTi väljasõiduseminariga toimusid Lohjaojast mõni kilomeeter Lahemaa militaarpärandi päevad, mille raames peetud mõttekodadest ja töötubadest projektiliikmed aktiivselt osa võtsid ning mida militaarajaloo töörühma kuulujad organiseerida aitasid. Hoolimata vihmastest ilmadest külastati asjatundjate juhtimisel ühise ekspeditsiooni raames Lahemaa rannaalade militaarprojekte, meenutati kohalike elanikega nõukogudeaegset argielu piiritsoonis ning osaleti kunsti konserveerimise töötoas, kuhu olid kaasatud lisaks konservaatoritele ja kunstnikele ka omaaegsed ajateenijad. 

Kokkuvõtvalt võib südasuvist väljasõiduseminari pidada igati õnnestunud ja meeldivaks ettevõtmiseks, millest kaasa võetud mõtteid ja loodud sünergiat jagub ühisesse projekti veel pikaks ajaks. 

Sarah Särav