Töörühmad

Eesti looduslus/keskkondlus: tüpoloogia, ajalugu ja praktikad
(Plath, Undusk, Kaljundi, Talivee, Annist, Hein)

Töörühma ülesanne on tihedas koostöös teiste töörühmadega defineerida looduse ja keskkonnaga seotud ideoloogiliste ilminguid, praktikaid ja pöördepunkte pikal 20. sajandil töötades nende jaoks välja eestikeelset terminoloogiat ja analüüsides neid laiemas rahvusvahelises kontekstis. Loome silla romantilisest loodusearmastusest ja ideoloogiast 19. sajandi lõpust kuni keskkonnaaktivismini 21. sajandi alguses. Analüüsis kasutame erinevaid meetodeid diskursianalüüsist kuni antropoloogiliste väljatöödeni välja.

Publikatsioonid:

  • Kaljundi, Linda (2020). Archaeologies of the Anthropocene – Histories of Estonian Visual Culture. Estonian Art, 2, 14−20.
  • Tüür, Kadri (2020). Woods in Mikita: wilderness or pastoral? In: Bedard-Goulet, Sara (Ed.). La Foret: representations / imaginaires Nordiques La Foret: representations / imaginaires Nordiques. Tartu: Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž.
  • Tüür, Kadri; Soovik, Ene-Reet (2020). Among Forests, Wetlands and Animals: Ecocriticism in the Baltics. Ecozon European Journal of Literature Culture and Environment, 11 (2), 42−51. DOI: 10.37536/ECOZONA.2020.11.2.3498.
  • Plath, Ulrike (2021). Keskkonnaajaloolane: toidu raiskamisele eelneb õpitud abitus.
  • Kaljundi, Linda (2021). De-Provincializing Environmentalism in Soviet Estonian Art. Post. Notes on Art in a Global Context. Online magazine of Museum of Modern Art., 17.11.2021.
  • Plath, U.; Talivee, E.M.; Tüür, K.; Annist, A. (2022). Loodusmõttest aktivismini: Saateks keskkondluse erinumbrile. Methis Studia humaniora Estonica, 24 (30), 5−26. DOI: 10.7592/methis.v24i30.22100.
  • Kaljundi, Linda (2022). Kunst, keskkond ja keskkonnaliikumine Eestis 1960.–1980. aastatel. Methis Studia humaniora Estonica, 24 (30), 92−116. DOI: 10.7592/methis.v24i30.22108.
  • Soovik, Ene-Reet; Tüür, Kadri (2022). Timothy Mortonist, romantismist ja keskkondlusest. Methis Studia humaniora Estonica, 24 (30), 211−222. DOI: 10.7592/methis.v24i30.22115.
  • Tüür, Kadri (2022). Virolainen kirjallisuus ekokriittisestä näkökulmasta. Nippernaati. Virolaisen kirjallisuuden antologia. (160−181). Tallinn: Viro-instituutti Suomessa.
  • Kuznetski, Julia; Tüür, Kadri (2022). Estonian Literature and Ecofeminism. In: Douglas A. Vakoch (Ed.). The Routledge Handbook of Ecofeminism and Literature. (233−243). London: Routledge. DOI: 10.4324/9781003195610-23.
  • Hein, Karl (2022). Eesti loomakaitseliikumine sõdadevahelisel perioodil / Animal Protection Movement in Interwar Estonia. Methis Studia humaniora Estonica, 24 (30), 47−67. DOI: 10.7592/methis.v24i30.22106.
  • Talivee, Elle-Mari (2022). Rohkem päikesepunki! Sirp 07.10.2022.
  • Talivee, Elle-Mari (2022). Kuulake libahunti. Looming. (1584−1586).
  • Talivee, Elle-Mari (2023). Looduskultuuri mur(d)epunkte. Meie antropotseen. Keel ja Kirjandus, 66 (3), 267−285. DOI: 10.54013/kk783a1.
  • Undusk, Jaan (2023). Stalinistlik keelediskurss. Keskkond ja pärilikkus. Keel ja Kirjandus, 1-2, 7−43. DOI: 10.54013/kk782a2.
  • Plath, Ulrike (2023). Estonians, orchids, and exotic others: Baltic colonial entanglements revisited. In: Corina L. Apostol (Ed.). Orchidelirium: An Appetite for Abundance (Estonian Pavilion Biennale 2022). (53−70). Sternberg Press.
  • Tüür, Kadri (2023). Naine kirjutab lindudest. Ökofeministlik ekskurss eesti looduskirjandusse. Keel ja Kirjandus, 66 (8-9), 847−872. DOI: 10.54013/kk788a6.
  • Talivee, Elle-Mari (2023). Naised uurisid lilli, liblikaid ja linde. Vikerkaar, 6, 58−70.
  • Tüür, Kadri; Õunapuu, Lauri (2023). Atlandi ookeani varjatud allhoovused. Keel ja Kirjandus, 66 (7), 678−702. DOI: 10.54013/kk787a2.
  • Plath, Ulrike (2023). A nagu aktivism. Rohelise liikumise kolm faasi. Linda Kaljundi, Karin Vicente (Toim.). Kunst antropotseeni ajastul = Art in the Age of the Anthropocene. (41−44). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum.
  • Tüür, Kadri; Annist, Aet; Rennit, Mirjam (2023). Where First and Second Wave Environmentalism Exist Side-by-side. In: Mörner, N (Ed.). Ecological Concerns in Transition. A Comparative Study on Responses to Waste and Environmental Destruction in the Region. State of the Region Report 2022/23. (110−122). Stokholm: CBEES Söderton University.
  • Tüür, Kadri (2024). Trawling for Atlantic Herring in Estonian Literature. In: Kaljundi, Linda; Mänd, Anu; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri (Ed.). Baltic Human-Animal Histories. Relations, Trading, and Representations. (217−249). Berliin: Peter Lang. (Studies in Literature, Culture, and the Environment / Studien zu Literatur, Kultur und Umwelt; 12).
  • Soovik, Ene-Reet; Talivee, Elle-Mari (2025). Writing the multispecies city: Urban birds and urban poetry in the era of environmental crisis. In: Liam Lanigan, Anni Lappela, Eric Prieto (Ed.). Cities Under Stress Palgrave. (Literary Urban Studies) [ilmumas].

Eesti looduslus/keskkondlus: mets, religioon ja identiteet
(Remmel, Jonuks)

Projekti selles alateemas uurime nii looduse kui loodussuhte seotust religiooni, uue vaimsuse, ilmalikkuse ja rahvusliku identiteediga. Läheneme neile teemadele erinevate juhtumianalüüside abil – see võimaldab vaadelda, millist rolli mängib loodus/loodussuhe näiteks rahvusliku või (mitte)religioosse identiteedi loomisel, mida selle juures üldse “loodusena” tähistatakse. Samuti huvitab meid, milliseid argumentatsiooniskeeme kasutatakse, millist laadi eetilised küsimused tõstatuvad ja millist laadi maailmavaadetele need viitavad. Erilist huvi pakub siinkohal küsimus, kuidas on ülalmärgitud teemad seotud sekulariseerumise ja religiooni muutumisega.

Publikatsioonid:

  • Jonuks, Tõnno; Remmel, Atko (2020). Metsarahva kujunemine. Retrospektiivne vaade müüdiloomele. Keel ja Kirjandus, 6, 459−482. DOI: 10.54013/kk751a1.
  • Jonuks, Tõnno; Remmel, Atko (2020). Kuidas eestlastest sai metsarahvas. Postimees, 20.06.2020.
  • Sepp, Tiina; Remmel, Atko (2020). The Pilgrimage Landscape in Contemporary Estonia: New Routes, Narratives, and Re-Christianization. Numen, 67 (5-6), 586−612. DOI: 10.1163/15685276-12341603.
  • Remmel, Atko; Jonuks, Tõnno (2021). Millest räägib eestlaste enesekuvand metsarahvana. err.ee.
  • Remmel, Atko; Jonuks, Tõnno (2021). From Nature Romanticism to Eco-Nationalism: The Development of the Concept of Estonians as a Forest Nation. Folklore: Electronic Journal of Folklore, 81, 33−62. DOI: 10.7592/FEJF2021.81.remmel_jonuks.
  • Thurfjell, David; Remmel, Atko (2024). ‘The forest is my church’: Christianity, secularisation and love of nature in a northern European existential field. Religion, 54 (2), 203−223. DOI: 10.1080/0048721X.2023.2234364.
  • Remmel, Atko; Tõnno Jonuks (2025). Ecologizing the Nation: Heritagization, Spiritualization and Politicization of Nature in Estonia. Journal for the Study of Religion Nature and Culture [ilmumas].

Eesti looduslus/keskkondlus ja kliima
(Vanamölder, Plath, Raudkivi, Annist)

Kliimateema üldisemaks mõistmiseks võrdleme kaasaegse ning minevikus (18.-19. sajandil) kogetud viise suhestuda teatud ekstreemsete ilmastikunähtusega (näiteks tormid) ning vaatleme meediadiskursuse kujunemist ja muutusi. 

Annisti antropoloogiline välitöö kliimaprotestigrupi Extinction Rebellion Suurbritannia ja Eesti harudes võimaldab võrrelda kliima olulisust kohalike loodusluse fookuste kujunemisel ja mõtestamisel.

Publikatsioonid:

  • Annist, Aet (2020). Introduction: Performance, Power, Exclusion, and Expansion in Anthropological Accounts of Protests. Conflict and Society, 6 (1), 183−200. DOI: 10.3167/arcs.2020.060111.
  • Plath, Ulrike; Raudkivi, Priit; Vanamölder, Kaarel; Kruusmaa, Krister; Liiv, Anna Helena (2021). Kuidas kodeerida kliimat? Eesti ajaloolise kliimauurimise digitaalsest pöördest. Keel ja Kirjandus, 8/9, 819−840. DOI: 10.54013/kk764a9.
  • Plath, Ulrike; Vanamölder, Kaarel (2022). Põrkuvad “ilmamaad” 17. sajandi Liivimaal. Methis Studia humaniora Estonica, 24 (30), 27−46. DOI: 10.7592/methis.v24i30.22101.
  • Kruusmaa, K.; Vanamölder, K. (2023). Positioning Riga in the 19th Century News Network: Tracing International News Flows in the Rigasche Zeitung Newspaper, 1802–1888. Acta Historica Tallinnensia, 29 ( 1), 3−34. DOI: 10.3176/hist.2023.1.01.
  • Kruusmaa, K; Sepp, M; Vanamölder, K (2023). Torm õhus ja maa peal – tugevad tormid Balti provintsides 19. sajandi teisel poolel ajakirjandus­teadete ja ilmaandmete järelanalüüsi võrdluses. Acta Historica Tallinnensia, 29 (2), 250−286. DOI: 10.3176/hist.2023.2.04.
  • Plath, U; Vanamölder, K; Raudkivi, P (2023). Põhjus ja tagajärg. Ajalooline klimatoloogia teadusdistsipliinina. Acta Historica Tallinnensia, 29 (2), 165−189. DOI: 10.3176/hist.2023.2.01.
  • Raudkivi, Priit (2023). 1837. aasta kevadine suurvesi Lätis ja Eestis ajaloolise hüdroloogia vaatenurgast. In: Acta Historica Tallinnensia. 2023, 29/ 2, pp 221-249, https://doi.org/10.3176/hist.2023.2.03.
  • Annist, Aet; Plüschke-Altof, Bianka; Horstmann, Alexander; Walker-Crawford, Noah; Plaan, Joonas (2024). Futures jeopardised: Scanning the horizon in a changing climate. In: Gilberthorpe, Emma (Ed.). ASA Monograph: Anthropological perspectives on Global Challenges. (164−185). Routledge. (ASA Monographs).

Eesti keskkondlus ja militaarpärand
(Tüür, Vanamölder, Lindström, Muide)

Militaarpärandi töörühm teeb koostööd Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli uurimisprojektiga “Cold War Coasts: The Transnational Co-Production of Militarized Landscapes” (Külma sõja maastikud: militaarmaastike koosloomine rahvusülesest vaatenurgast). Mujalgi maailmas on täheldatud, et reostusest hoolimata on piiratud inimtegevusega sõjaväeosade alad suurepäraseks elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Ka piki raudset eesriiet asub täna terve rida looduskaitsealasid. Töörühm uurib, kuidas meie rahvusteadvuses looduskaitse ja sõjaväetegevusest muudetud maastikud kokku sobivad. Selleks töötatakse arhiivimaterjalidega, tehakse välitöid, viiakse läbi intervjuusid, kogutakse teemakohast pildilist ja esemelist materjali ühisnäituse loomiseks koos Rootsi ja Läti projektipartneritega ning kirjutatakse kõigest ka teadusartikleid. Uurimise fookusaladeks on Lahemaa rahvuspark (Hara, Suurpea) ning Lääne-Eesti saared (Vilsandi, Muhu, Saaremaa, Hiiumaa).

Publikatsioonid:

  • Muide, Tambet (2022). Roheliste rattaretked aastail 1988–1993. Methis Studia humaniora Estonica, 24 (30), 228−235. DOI: 10.7592/methis.v24i30.22117.
  • Vanamölder, Kaarel; Tüür, Kadri; Lindström, Kati (2023). Argipäev Nõukogude relvajõudude suletud tsoonis. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 58−77.

Eesti keskkondlus, tööstus ja energia: visuaalkultuur
(Kaljundi, Vanamölder, Talivee, Annus)

Alateema eesmärk on Eesti mäetööstuse, ennekõike põlevkivitööstuse ja energeetika keskkonnaajalooline analüüs. Vaatluse alla võetakse kultuuriliste representatsioonide ja kujutelmade (filmide, piltide, kirjanduse jne) tähtsus fossiilkütustele tugineva energiataristu kujunemisel nii 1920-1930 aastatel kui nõukogude ajal. Samuti arutletakse mäe- ja energeetikatööstusega seonduva kultuurimälu tähtsuse üle tööstuspärandi mõtestamisel täna. Oluliseks teemaks on mäetööstuse vastase keskkonnaliikumise esiletõus perestroika ajal, mille raames soovime kaardistada eriti tööstuspiirkonnas elanud inimeste mälestusi.

Publikatsioonid:

  • Annus, Epp; Talivee, Elle-Mari (2020). Sillamäest ja metsavendlusest Peterburi venelanna pilguga. Sirp 18.09.2020.
  • Talivee, Elle-Mari (2022). Vladimir Beekman, Aatomik ja fosforiidisõda / Vladimir Beekman, Atom-Boy, and the Phosphorite War. Methis Studia humaniora Estonica, 24 (30), 68−91. DOI: 10.7592/methis.v24i30.22107.
  • Kaljundi, Linda; Kreem, Tiina-Mall (2021). Põlevkivitööstus ja pildid: uurimisperspektiivist ja potentsiaalist. Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp (Toim.). Pilt tänapäeva kultuuris: Võitlusvälja laienemine. (126−147). Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm koostöös Tartu Ülikooli Kirjastusega. (Etüüde nüüdiskultuurist).
  • Talivee, Elle-Mari (2023). Põlevkivitööstuse kujutamisest ajakirjas Looming aastail 1940–1956. Keel ja Kirjandus, 66 (1–2), 44−67. DOI: 10.54013/kk782a3.