Eesti looduslus/keskkondlus: tüpoloogia, ajalugu ja praktikad
(Plath, Undusk, Jonuks, Kaljundi, Talivee, Annist)
Töörühma ülesanne on tihedas koostöös teiste töörühmadega defineerida looduse ja keskkonnaga seotud ideoloogiliste ilminguid, praktikaid ja pöördepunkte pikal 20. sajandil töötades nende jaoks välja eestikeelset terminoloogiat ja analüüsides neid laiemas rahvusvahelises kontekstis. Loome silla romantilisest loodusearmastusest ja ideoloogiast 19. sajandi lõpust kuni keskkonnaaktivismini 21. sajandi alguses. Analüüsis kasutame erinevaid meetodeid diskursianalüüsist kuni antropoloogiliste väljatöödeni välja.
Eesti looduslus/keskkondlus: mets, religioon ja identiteet
(Remmel, Jonuks, Kaljundi, Plath)
Projekti selles alateemas uurime nii looduse kui loodussuhte seotust religiooni, uue vaimsuse, ilmalikkuse ja rahvusliku identiteediga. Läheneme neile teemadele erinevate juhtumianalüüside abil – see võimaldab vaadelda, millist rolli mängib loodus/loodussuhe näiteks rahvusliku või (mitte)religioosse identiteedi loomisel, mida selle juures üldse “loodusena” tähistatakse. Samuti huvitab meid, milliseid argumentatsiooniskeeme kasutatakse, millist laadi eetilised küsimused tõstatuvad ja millist laadi maailmavaadetele need viitavad. Erilist huvi pakub siinkohal küsimus, kuidas on ülalmärgitud teemad seotud sekulariseerumise ja religiooni muutumisega.
Eesti looduslus/keskkondlus ja kliima
(Vanamölder, Plath, Raudkivi, Annist, tudengid: Kruusmaa, Velmet)
Kliimateema üldisemaks mõistmiseks võrdleme kaasaegse ning minevikus (18.-19. sajandil) kogetud viise suhestuda teatud ekstreemsete ilmastikunähtusega (näiteks tormid) ning vaatleme meediadiskursuse kujunemist ja muutusi.
Annisti antropoloogiline välitöö kliimaprotestigrupi Extinction Rebellion Suurbritannia ja Eesti harudes võimaldab võrrelda kliima olulisust kohalike loodusluse fookuste kujunemisel ja mõtestamisel.
Eesti keskkondlus ja militaarpärand
(Tüür, Vanamölder, Lindström, tudengid: Jatsenko, Muide)
Militaarpärandi töörühm teeb koostööd Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli uurimisprojektiga “Cold War Coasts: The Transnational Co-Production of Militarized Landscapes” (Külma sõja maastikud: militaarmaastike koosloomine rahvusülesest vaatenurgast). Mujalgi maailmas on täheldatud, et reostusest hoolimata on piiratud inimtegevusega sõjaväeosade alad suurepäraseks elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Ka piki raudset eesriiet asub täna terve rida looduskaitsealasid. Töörühm uurib, kuidas meie rahvusteadvuses looduskaitse ja sõjaväetegevusest muudetud maastikud kokku sobivad. Selleks töötatakse arhiivimaterjalidega, tehakse välitöid, viiakse läbi intervjuusid, kogutakse teemakohast pildilist ja esemelist materjali ühisnäituse loomiseks koos Rootsi ja Läti projektipartneritega ning kirjutatakse kõigest ka teadusartikleid. Uurimise fookusaladeks on Lahemaa rahvuspark (Hara, Suurpea) ning Lääne-Eesti saared (Vilsandi, Muhu, Saaremaa, Hiiumaa).
Eesti keskkondlus, tööstus ja energia: visuaalkultuur
(Kaljundi, Vanamölder, Talivee)
Alateema eesmärk on Eesti mäetööstuse, ennekõike põlevkivitööstuse ja energeetika keskkonnaajalooline analüüs. Vaatluse alla võetakse kultuuriliste representatsioonide ja kujutelmade (filmide, piltide, kirjanduse jne) tähtsus fossiilkütustele tugineva energiataristu kujunemisel nii 1920-1930 aastatel kui nõukogude ajal. Samuti arutletakse mäe- ja energeetikatööstusega seonduva kultuurimälu tähtsuse üle tööstuspärandi mõtestamisel täna. Oluliseks teemaks on mäetööstuse vastase keskkonnaliikumise esiletõus perestroika ajal, mille raames soovime kaardistada eriti tööstuspiirkonnas elanud inimeste mälestusi.