Mure keskkonna pärast ja sellest tingitud ühiskondlik aktivism on pikaajaline nähtus, mis ulatub tagasi 20. sajandisse ja sellest kaugemalegi. Seda leidub eri poliitilistes ja ideoloogilistes suundades ning see väljendub väga erinevates praktikates ja diskursustes.
Projektis küsime, millised on keskkondluse ja loodusluse (environmentalism) arengu etapid pikal 20. sajandil, millised on tähtsamad teemad ja emotsionaalsed vaidlused selles vallas ning millised on nende ideoloogilised tagamaad ja regionaalsed/globaalsed levikualad. Toome kokku ajaloolased, kirjandusteadlased, religiooniuurijad ja sotsiaalteadlased, et koos analüüsida siinseid emotsionaalseid vaidlusi keskkonna teemal. Pakume:
1) kohaliku nähtuste analüüsi rahvusvahelises kontekstis;
2) päevakajaliste teemade transdistsiplinaarset arutelu;
3) teaduspõhiseid argumente avaliku sektori otsuste tegemiseks.
Projekti võtmetermin on environmentalism, mille tõlgime eesti keelde kahe erineva sõnaga: keskkondlus (ehk new environmentalism) markeerib alates 1960/70ndatest aastatest tõusvat keskkonnaaktivismi, looduslus aga markeerib 19. sajandil esile kerkinud huvi looduse vastu (rahvusliku) identiteedi loomisel. Tegeleme projektis mõlemate fenomenidega, analüüsides nende omavahelisi üleminekuid ja põimumisi. Samal moel tegeleme erinevate ühiskonnagruppidega, kes hakkasid ühel hetkel looduse või keskkonna nimel välja astuma: filosoofid ja kirjanikud, lapsed ja naised, noored, töölised, terved põlvkonnad või rahvad. Kuigi võis tunduda, et emotsionaalne side keskkonnaga on neil kõikidel ühine, võivad sihid ja motiivid väga põhimõtteliselt erineda.
Pakume projektis Eesti loodusluse ja keskkondluse võrdlevat analüüsi pikal 20. sajandil, kusjuures võrdleme fenomene omavahel eesmärgiga teha selgeks, kas ja kuivõrd on tegemist erinevate ideoloogiliste nähtustega, ning paigutame neid laiemasse ajalisse ja ruumilisse konteksti. Uuritaval perioodil on poliitilised ja ideoloogilised süsteemid Eestis mitu korda fundamentaalsel viisil muutnud. Tahame aru saada, kuivõrd poliitilised ja majanduslikud katkestused ja üleminekud muutsid arusaamist loodusest ja keskkonnast, loodusega seotud oskusi ja praktikaid ning kuivõrd, millal ja mis kontekstis tekkis keskkonna-aktivism.
Läheneme laiale teemale viie konkreetse Eesti ajaloos tähtsa teema (mets, usk ja eestlaste loodussuhe, tööstus ja kunst, kliimaajalugu ja reaktsioonid muutuvale kliimale, militaaria ja looduspärand) kaudu, mis põimivad meie uurimisrühma liikmeid mitmendal tasandil. Samas on kõik teemad omavahel seotud.
Projekti info Eesti Teadusinfosüsteemis